Normaalne vererõhk

Arteriaalne rõhk (BP) on iga organismi individuaalne näitaja. See määratakse kindlaks paljude tegurite põhjal. Sellest hoolimata on keskmiselt veel meditsiinilisi näitajaid, mille abil on võimalik kindlaks teha, kas normaalne vererõhk on suurenenud või vähenenud. See on see näitaja, mis võimaldab spetsialisti kahtlustada kehahaigustest. On oluline märkida, et parameetrid võivad erineda sõltuvalt inimese vanusest, ilmastikutingimustest või kellaajast.

Mis vererõhk on normaalne?

Selle mõiste all mõeldakse jõudu, millega verevool pressib veresoontele. Põhimõtteliselt sõltub BP südame kiirusest ja vedeliku mahust, mis võib ühe minuti jooksul läbi minna. Näitajad vanuse järgi on meditsiiniline parameeter, mis näitab peamise lihase, närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi õiget toimimist.

Normaalne vererõhk loetakse vahemikku 110/70 kuni 130/85 mm Hg. Art. Neid tegureid mõjutavad mitmed tegurid:

Normaalne vererõhu tase 40 aastat

40-aastasel täiskasvanud poolte esindajal on norm näitaja 127/80 mm Hg. Art. Meestel on see parameeter veidi erinev - 128/81 mm Hg. Art. Sellisel juhul võivad paljudel inimestel olla erinevad numbrid. Iga inimene on nad eriti isiklikud. Selles vanuses võib seda mõjutada:

Normaalne vererõhk 50 aasta jooksul

Selles vanuses on naiste keskmine väärtus 135/83 mm Hg. Art. Meeste hulgas oli vastavalt 137/84 mm Hg. Art. Selle ajaperioodi (va eespool) arvnäitajaid võivad mõjutada muud tegurid:

Normaalne vererõhk 65-aastasel aastal

Selles eas naiste puhul on normaalne rõhk 144/85. Meeste näitaja on 142/85 mm Hg tasemel. Art. Tuleb rõhutada, et võrreldes neljakümne aastaga muutuvad tugevate ja ilusate poolte näitajad. Seega on nooremal eluaastal meedest ja eakatel naistele surve suurem. Sellisel juhul on protsessi mõjutavad paljud tegurid:

Arteriaalse vererõhumõõdiku muutuse korral esineb inimesel ebatavaline tunne. Niisiis on enamasti väljendatud selliste avaldumistega nagu: