Ajaloost teada saame, et ajal, mil elas Vera, Hope ja Armastus, anti Iirimaal Roomas iidset keiser-keiser Hadrianit. Inimesed kummardasid paganlikke jumalaid. Kuulujutud, et impeeriumi äärelinnas elab lesk Sophia oma tütardega, uskudes õigeusu kirikusse, Adriani kiiresti. Ta saatis väed nende taga, et tuua nad lossi. Seal käskis keiser neid kristlikust usust loobuda ja paganlikke jumalaid vastu võtta. Noored tütred ja nende ema keeldus teda. Selle usu, lootuse ja armastuse jaoks koges kohutavaid pahandeid. Pikk pilkas neid lossis, pärast mida nad hukkusid. Nende kehad anti Sophia'le, kes oli sunnitud vaatama kõiki tema tütarde poolt peetavaid piinamisi. Kolm päeva hiljem, kui ta ei suutnud vastu pidada vaimsetele kannatustele, suri tema ema.
Uisus, Lootus, Armastus tähistavad oma nimepäeva 30. septembril ja inimesed näevad tähiseid ja täidavad kõiki selle päeva traditsioone.
Õigeusu puhkuse märgid 30. septembril
Tänaseks päevaks, 30. septembril, kogunevad Kirikus usu, lootuse, armastuse ja ema Sofia pühad, märkides märke. Abielus tüdrukud ostsid seal kolm küünlaid . Kaks pannakse kirikusse, üks koju läks. Seal õhtul pidu pane see keskele kuklid. Usuti, et nad toovad oma perele heaolu. Sellel päeval hakkasid kõik naised nutma, mis oli nende sugulaste amulett, ja lükkasid edasi oma leibkonna asjad.
30. septembril oli õigeusu puhkuse jaoks muid märke ja traditsioone. Näiteks pidas päev ennast ebaõnnestumiseks ja murettekitavaks. Slaavlased ei kavandanud kunagi seda pulmat ja kaasamist, sest abielu oleks õnnetu. Tavaliselt on tänavu septembrikuu viimasel päeval ilm külm ja kui see isegi vihma sajab, siis oodake varakevadel. Kui hommikul on öösel pilves, on järgnevad päevad soe. Talvel lubati külm, kui nad nägid sellel päeval oravat, mis hakkas allapoole heitma.