Esmaabi keemilistele põletustele

Öelda, milline põletamine on ebameeldivam - termiline või keemiline - on raske. Igal neist vigastustest kaasneb väga tugev valu ja paraneb piisavalt kaua. Kõigi vigastuste võimalike negatiivsete tagajärgede ärahoidmiseks koos keemiliste põletustega on vaja anda pädevat esmaabi. Vastasel juhul mõjutavad kudesid veel happed, leelised, raskmetallide soolad või muud ained, mis tavaliselt põhjustavad vigastusi.

Kuidas esmaabi keemilisele põletusele anda?

Mida kiiremini te kannatanule abi jõuate, seda rohkem on tal võimalus edukat taastumist. Juhendaja põhiülesanne on eemaldada reagent nahast hoolikalt ja neutraliseerida.

Esimene abi soojus- ja keemiliseks põletuseks on mõnevõrra erinev:

  1. Eemaldage riie ja ehted kahjustatud alalt.
  2. Loputage reaktiiv. Vedelad põlevad ained eemaldatakse jooksva vee all. Kemikaali maksimaalseks eemaldamiseks on naha vigastatud ala tõstmiseks kraanaga vähemalt veerand tundi. Ärge loputage pulbrit veega. Enne epidermise eemaldamist tuleb need kõigepealt täielikult eemaldada ja seejärel vigastust pestakse.
  3. Kui äkki, isegi pärast esmakordset meditsiinilist abi koos termiliste põletushaigustega, kurdib kannatanu põletamise eest, tuleb haav uuesti pesta.
  4. Nüüd võite hakata kemikaali neutraliseerimiseks. Hape muutub kahjutuks 2% sooda lahuse või seebiveega. Leelised muutuvad ohutuks, kui nad puutuvad kokku nõrga äädika või sidrunhappe lahusega. Need, kes pidid põletama esmaabivahendina sellise kemikaaliga nagu karboolhape, peaksid kasutama glütseriini või lubjapiima. Lubja neutraliseeritakse 2% suhkrulahusega.
  5. Külmkompressid aitavad valu eemaldada.
  6. Lõppetapp on trahvi vaba rihma määramine vigastusele. See peaks olema tasuta.

Millal on vaja kvalifitseeritud esmaabi keemiliste põletuste jaoks?

Tegelikult peate pärast keemilise põletuse saamist spetsialistile igal juhul ühendust võtma. Kuid on aegu, mil te ei saa teisele haiglasse minna edasi lükata.

Kemikaalide põletamisel tuleb haiglas esmaabi anda järgmisel viisil: