Isikliku lähenemisviis hariduses

Isiksuspõhine lähenemine laste kasvatamisel eeldab iseseisvuse väljaõpetamist, vastutustundlikkust ja loome isiksuse kujunemist. Kui traditsioonilise hariduse peamine eesmärk on ühiskonna liikme moodustamine, aitab arenguharidus kaasa individuaalsete võimete määratlemisele ja arendamisele, siis isiklik haridus on suunatud ennekõike sõltumatu isiksuse kujunemisele.

Isikliku hariduse eripärad

Isikliku hariduse peamised eeldused on lapse inimväärtuste ja normide arendamine, samuti kommunikatiivsete, intellektuaalsete võimete meisterlikkus. Sellepärast on isiklik areng seotud paljude arengu- ja isikliku hariduse komponentidega. Sellisel juhul on isiksus kogu haridusprotsessi objekt.

Isikliku hariduse eesmärgid

Sellise hariduse eesmärk on keeruline ja hõlmab mitmeid aspekte.

  1. Esimene neist on iga lapse juurutamine universaalseteks väärtusteks ja nende suutlikkuse kindlakstegemiseks teatud elulaad. Samal ajal tuleks väärtusi mõista tervikuna, mis koosneb kultuurilisest, moraalsest, patriootlikust, esteetilistest ja muudest. Samal ajal võib nende väärtuste spetsiifiline tüüp olla erinev ja sõltub täielikult sellest, mida vanemad on allutanud ja millele nad lapse lisavad.
  2. Teine aspekt, mis on osa isikliku hariduse eesmärgist, on võime säilitada vaimne tasakaal samal ajal, ilma et see takistaks enesetäiendamist. Teisisõnu, isiklikus lähenemisviisis haridusele on vaja säilitada stabiilsus vaimse tasakaalu ja plahvatusohtliku loovuse vahel. See kombinatsioon võimaldab inimesel toime tulla paljude testidega, mida tänapäeva elu on mugav: stressid, emotsionaalsed kriisid jne
  3. Kolmas aspekt on üsna keeruline. See on mingi seos tähendusliku kuuluvusega ühiskonda koos võimega kaitsta oma positsiooni selles igas olukorras. Mõistetav kuuluvus tähendab suutlikkust luua erinevaid suhteid teiste ühiskonnaliikmetega, samuti läbi viia kvalifitseeritud tegevusi.

Seega aitab selline kasvatusprotsess kujundada isiksust, mis suudab sõltumatult kaitsta oma iseseisvust ja kaitsta end erinevate sotsiaalsete struktuuride ja institutsioonide sageli pakutavate survete vastu.