Käitumise liigid

Kõikidele inimestele kehtivad erinevad käitumisreeglid - tööl, pereel ja avalikes kohtades. Kummalisel kombel on reeglid kõik ühesugused, kuid normide järgimise viisid on erinevad. Kaks sama tegevust tegevat inimest võivad käituda üsna erinevalt. Miks see nii juhtub, on selge, et me kõik oleme erinevad, mistõttu ei ole vaja neid mõista. Aga mis tüüpi inimkäitumine on olemas, on mõttekas rääkida üksikasjalikumalt.

Isikliku käitumise tüübid

Selleks, et tähistada inimese käitumist ühiskonnas, kasutatakse terminit "sotsiaalne käitumine", mille liigid eksisteerivad väga mitmekesisel kujul. Seetõttu valime ainult põhilised sordid.

  1. Massikäitumine on inimeste üldise massi aktiivsus, mis ei vii konkreetse eesmärgi saavutamiseni. Näiteks paanika, mood, sotsiaalsed või erakonnad jne
  2. Grupi käitumine on sotsiaalse grupi inimeste kooskõlastatud tegevus.
  3. Prosocial käitumine on tegevus, mis põhineb inimeste soovil aidata ja toetada.
  4. Asocial käitumine - tegevused, mis on vastuolus üldtunnustatud normidega. See on suur hulk erinevaid käitumise liike, mida me hiljem arutame.

Ka tänapäeva teadlased pööravad suurt tähelepanu järgmisele käitumise liigitusele:

Antisotsiaalse käitumise liigid

  1. Kahjulikud harjumused - narkomaania, alkoholism, suitsetamine. Tavaliselt kasutavad teismelised end ennast tõestades.
  2. Põgenema koju. Samuti on iseloomulik noorukitele, kes ei näe probleemide lahendamiseks teist moodi.
  3. Seksuaalsed kõrvalekalded.
  4. Kriminaalasjades toimingud.
  5. Suitsiid, enesetapukatse ja enesevigastamine.
  6. Hirmud ja kinnisideed - pimeduse, kõrguse, üksinduse hirm.
  7. Düsmorfoobia on ebamõistlik usk füüsilise puude olemasolusse.
  8. Mootorsõiduki hävitamine on suutmatus keskenduda millelegi.
  9. Patoloogilised fantaasiad on vastumeelsus elada reaalses maailmas.
  10. Hasartmängud.
  11. Graffiti.
  12. Tõsine iseloom, näiteks ekstsentrilisus.

Nagu näete, võib ebatüüpiliseks nimetada igasugust käitumist, mis vähemalt mingil määral rikub ühiskonna mõõdetavat elu.